ei taha

See postitamine tundub liiga tihedaks muutuvat. Ehk läheb varsti üle. Praegu on lihtsalt.. see.. tunne..mwhahaha.
Kell on 23:16 ning ma olen endiselt ärkvel. See on midagi väga teistmoodi võrreldes kõikide teiste esmaspäeva õhtutega, mil ma lähen ja jään magama juba kümnepaiku. Kui hakkasin magama sättima, jäi kõik ette. Kõik. Hakkasin koristama. Sorteerima ja ära viskama ja mulle kogunenud ema asjad viisin talle tagasi, kõik õe mänguasjad tõstsin välja.. Isegi oma koti sisu korrastasin.. Mul on LIIGA PALJU ASJU. Võrreldes millega? Teistega? Kellega teistega? Mõnedega võibolla tõesti. Asjainimestega võrreldes ehk isegi on mul neid vähe. Aga tunne on, et mõttetult palju on neid. Ehted. Terve suuur karbitäis ehteid ja vidinaid mu riiulil on .. niisama. Sorteerisin siis .. asjad, mida ma kannan - nii kuni kümme eset kokku.. ning asjad, mida ma ei kasuta - umbes 6 korda rohkem kui esimesi. Palju asju. Prügikast ajab juba üle tänu sellele kiirkraamimisele uneajast. Tunne on nüüd parem. Ehk jääb kestmagi.

Nüüd pole ma enam väsinud ka mitte.

Pean pool kuus tõusma.

Ma olen selleks liiga unenõudlik.

Unenõudlik.. uus sõna mu sõnavaras. juhuslik selline.

unenõudlus haha
nõudlus ja pakkumine? nõudlus on suur, eriti ei pakuta. vähe.

ehk

hind

on märkimisväärselt kõrge.

Lähen nüüd ära voodi ning une hinna mõiste ja tähendus jääb tõenäoliselt veidiks ajaks kummitama.