see on melon!

Üha rohkem näen ma vigu. Üha rohkem näen sitta. Iga päev järjest rohkem. "Suurtes asjades" nagu riik.. mädaneb. "Väiksemates" nagu ühiskond, kõik mädaneb. Kõik on valepidi, kõik on mõtlematu, kõik haiseb, kõik on halvaloomuline. Ja suurtes asjades nagu kõik see, mis puutub veel otsesemalt kokku minu endaga, on samuti palju sitta. Iga päev järjest rohkem. Iga päev keegi situb ja enda järelt ei korista. Yay. Mind ei huvita enam. See ei tähenda, et läheksin edasi samamoodi, nagu hallmass, kuigi see nii võib näida. Mind lihtsalt ei huvita. Tuimalt. Perekond. See vähemalt on veel olemas. Ja seda püüame me kõik enda järel puhtana hoida. Vähemalt siin majas. Kuigi seegi on raske.
Mõttetu postitus.