Täna pole hea päev. Tegelikul oli viimane hea päev siis, kui eelmine postitus siia tehtud sai. Samas ka laupäeval ehk eile oli kaks toredat tunnikest pärastlõunal, mil ma võtsin aja maha ja läksin üle pika aja jälle vabatahtlikult värske õhu ja päikese kätte jooksma.
See, mis tänase ja nii mõnegi teise päeva juures mulle ei meeldi, on sügis. Kuid sügis on mu lemmik aastaaeg. Lemmik just nende ülitugevate emotsioonide pärast, mida selle kaunis olustik minus esile kutsuda suudab. Kuid kõige magusam on veel tulemas.. Novembris näiteks. Mõtted, mis just täna mind kummitama on tulnud, on need kõige tavalisemad, mida ma miskipärast mõneks ajaks unustanud olin. Mõte, mis mõtleb, et ma ei ela päris oma elus. Et ma olen küll noor ja mul pole valikud, AGA MUL JU ON VALIKUD. Ma olen lihtsalt argpüks. Esimesed sammud, mida ma olen teinud (nt haiglane koolivalik, õppimise mahajätmine, isekuse ja enesekesksuse arendamine jne), on mind tohutult väsitanud. See on raske. Ma pole sellega harjunud. Ning mulle räägitakse, et ma ei peaks seda tegema ja peaksin tegema hoopis teisi asju ja et ma peaksin neid soovitusi kuulama ja nende järgi ka käituma, sest need tarkpead on targad ja teavad, mis on õige. MIS ON JUHTUNUD? Noored, ärgake! Mõelge oma peaga. Ja kurat võtaks, ärge lõhkuge sidet oma pea ja oma südame vahel.
--
Otsin vaikset kaaslast, nägemaks nädalavahetusel merd (tasuta). (L, ma pole sind unustanud. : ) Ma ei tea, kas sa loed mu blogi, aga mõtle juba, millal sa minna tahaks )
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar