13-15

ma ei näe enam
ei mäleta ka
vähemalt ma arvan nii
või siis loodan
kuid tegelikult nii vist pole
ning miks ma ridu poolitan üldse? nojah, laused ei lõppe ju
ei näe tervikut
midagi ei näe
puudub ka kirg
aga homme on see halb päev
mil oma uusi klassikaaslaseid näen
ja mul süda pahaks läeb
nagu riim vä?
ha
ei ole
mina kah lainetan
või kõigun
ja olen poolik
jäänud poolikuks
olid ju ajad, kui oli tore
aga peakski nüüd hakkama õnnelikuks inimeseks

ning mul on vist miskid unehäired. juba mitu päeva tahan magada
aga ei suuda
ja väsinud olen
aga magada ei oska
haige ka vist
üsnagi

ddddeath

pole ammu midagi kirjutanud
mina
kuu aega tagasi oli see
kui hoidsin käes pliiatsit ja paberit
nüüd jälle
tahtsin tegelikult visandada
midagi, mille hiljem suurelt ja vedelalt
suurele paberile kannaksin
aga kui paber oli
ja pliiats ka
avasin hoopis läpaka et
kirjutada
pole ammu midagi joonistanud
tõenäoliselt on see järjekordne
blogipostitus
absurd
aga ma veel mõtlen selle üle
kas keegi üldse saab seda lugema
või mitte
untitled - notepad
romantistlik julmus
ja kõrgklassi primitiivsus
kuid kangelane headuse armuloos
ja elu õige mõtte leidmine
üheskoos
jäävadki paberile voolimata
sest ma polnd ammu midagi kirjutanud
ja näete
pole sellestki asja
oleks võinud jätta kätte paberi
teise kätte pliiatsi
ja siis kirjutanud
rahulikult
oleks ehk ideegi olemas
ja point
kena vorm
ja sõnavalik
või hoopis
see romantistlik primitiivsus
mida sõnadesse on raskem ehitada
kui värvidesse
ma ei püüagi
tänan

sigaret süttib / pool sellest on sulle

Peaksin oma blogile ka mainima, et Tartuffist osa sain? Jaa, filmide poolest küll niipalju, et seda mida nägema sattusin, kippus igav olema. Võib-olla sattusin valel ajal.. Samas miski prantsuse absurd oli päris vahva. Rohkem olid need päevad minu jaoks õhtune&öine Tartu, pimedad tänavad, head inimesed, tühi kõht ja igatsus. Tühi igatsus, täpsustades. Nüüdseks juba ära igatsetud igatsus. Ja takkajärgi mõeldes, väga rumal igatsus. Nüüd magan end välja. Kavatsen seda veel kaua teha. Hoida enda mõistust puhkuseseisundis nii kaua, kuni sellesse uus mesilaspesa moodi sumisev mõtete-emotsioonide põrkepall tekib.

ning

kas ma mainin kooli ka?
HAHA
niiet siis kahe nädala pärast kooli. Uude kooli.
rohkem nagu ei tea kommenteerida


endiselt väsinud. ning sellest väsinud.


-------------------


On augustiöö
ja liblikaid lendab
autode alla
sa räägid endast
andmata alla
ja peeglisse jääb
su naeratus valla

On augustiöö
saab pimedus suureks
anda end sulle
veel olla su juures
Me lendame tulle
ja sigaret süttib
pool sellest on sulle

On augustiöö
ja alati keegi
kellegi juures
sa süütad leegi
mis kustub tuules
sel augustiööl
saab pimedus suureks

On augustiöö
ja lennukeid lendab
tähtede alla
sa lased endal
langeda alla
ja taevas on must
ja sinule valla

alumiinium, sinu sädelev sõber

pangandus

väsinud kiirest väsimisest

lihtsalt

sulle ei soovi ma õnne enne kui ma ise õnnelik olen

"i feel green like teenage lovers between the sheets" keegi võõras äsja laulis
suvepuhkus
järgmisel hooajal paremini, loodan
avastasin, et täislausete moodustamine on minu jaoks väga keeruliseks muutunud
peaasi, et pole algust ega lõppu
ehk miski ei vaja tähelepanu algamisega suure tähega
või lõppemisega punktiga
sest kõik on tähtsusetu (?)
aga võrdne
ju
kuna kõik, mis eksisteerib
eksisteerib täpselt ühte moodi
ning ma ju lubasin, et ma enam nii ei kirjuta
aga need sõnad polegi üksikud
peaaegu, et täislaused
eranditega
nemad jäävad üksi
eranditult (?)
pilte ma teile ei näita
neid isegi oleks
ise tegin
aga te ei näe mind
sest ma ei näita
pilte samuti
don't need a gun
billy idol

tahaks nagu

kodus
üksi
kumus käimata
haapsalus käimata
üksi
teine päev kodus
kah üksi
neljapäev on genis
luuleõhtu vist
teised lähevad
tättet kuulama
vist
ma seal genis
üksi
üldiselt tühi august
ja üksi
peaks raha saama
lähen mängin kidra
üksi
mul tilluke djembe ka
aga ma ju ise
üksi
kidraga
tahaks nagu selle
haapsalu-pärnu tripi
ära teha
tasuta
ja mitte üksi
ulme
enam ma ei kirjuta neid üksikuid sõnu üksinda üksteise alla üksteisest eraldi. paarikaupa veel. aga mitte üksi. mõni üksik las jääda üksi, ise ta soovib nii. ma ise võtaks küll teistele sappa, aga te ju arvate minust teisiti? põnev oleks küll aru saada sellest muljest, mida ma teistele üldiselt jätan.. lihtsalt, et teada, kuidas ma peaksin end väljendama, et kõik saaks ka päriselt nii nagu mulle näib.

ja ma löikasin juuksed ära. aga keegi ei näe. mwhahaha