bbroko....

Ma pole depressiivne inimene, ausõna. Näiteks.. tänases päevas oli mitmete miinuste kõrval ka palju plusse:
1) Esimesed sammud õues läksid küll poolemeetrisesse lompi, kuid mul oli kotis kaks paari varusokke.
2) Kooli jõudes tundus kõik väga depressiivne ja rutiinne ning ebamugav, kuid peale esimese tunni lõppu sain hilinenud kuid äärmiselt magusa jõulukingituse.
3) Juba ärgates piinlesin mõttega, et hakkan õhtul piljardit mängima, aga näed, sain hoopiski pea et kaks tundi varem koju - just täpselt nii nagu soovisin.
4) Raha ei tuuulleee, kuid veidi oli ning selle eest sain lasagnet (siis kui tahtsin&kõht oli tühi)
5) Ajaloo tundi minnes oli tunne, et saan vähemalt kaks ühte kahe tunni jooksul, kuid JESS ma ei saanudki õpetaja tähelepanu.
6) Heinmaa oma tunnis küsis (ma ei tea kas ta ise märkaski), et kas mina polegi veel kooli pooleli jätnud (see oli ebamugav ja ebaviisakas jne), kuid terve edasine tund ei puudutanud mind absoluutselt.
7) Joogas on küll nõmedalt hilja ja tegitab palju õhtust tühja aega, mis on kallis ja värki, kuid kursuse hinde sain viie ja sain selle väga kergelt.
8) Pärast sain Joosepiga kokku ning tuju oli kergelt eba ning ma käitusin nagu naine ja ja mul oli ebamugav, kuid ta hmm..aitas mind mataga.
9) Kõht on liiga täis, aga vähemalt on täis.
10) Saapad said läbimärjaks ning see teeb mind pahalt haigeks, kuid mu ahi on kuum ehk siis saan hommikul kuivad ja soooojadsoojad saapad jalga panna ning enam ju jalad märjad pole.
11) Peaks hakkama kõhedust tekitavaid kooliasju tegema, kuid üks jõle on tehtud ning homseks teoreeriliselt rohkem polegi.
12) Kõht on liiga täis, et rahusvaikuses kõhu&seljalihaseid treenida, kuid seeeest saan selles rahusvaikuses teistsugust puhkust ning välja kirjutada ühe väga halva päeva head osad. Kuigi pole mitte midagi praeguses lõppevas päevas nii koledat. Hormoonid või noh.. post-vaheajaaegne stress vms.
13) Varsti ma pole enam üksi kodus, aga praegu ju olen. seeeee on räääigelt nauditav.
14) Valu ja värki. Terve päev. Aga kunagi saab see ju läbi(?). See võibki olla minu stressamise peamiseks või peaaegu peamiseks põhjuseks praegu. Ausõna, päriselt. Palju niikuinii pole, ainult praegu ja tihti kella ühest kolmeni öösel, kui ma peaks olema oma toas ja ärkvel. Ma loodan, et seda hakkab järjest vähem juhtuma.
15) Magama ei julge jääda, peab palju tegema veel. Aga kahe tunni pärast, mis mul üle jääb, eksole.
16) mul pole tühjast päevast rohkem mmidagi punnitada.